"MIDA ENAM ON RIIGIS KODANIKUJULGEID INIMESI, SEDA VÄHEM SANGAREID VAJAB SEE TULEVIKUS."
Franca Magnani

Käesolev raamat räägib tsiviilkuraazist ja kodanikujulgusest. Raamat ise valmis sajandi lõpul, mil kuulekus, kohanemine ja kaasajooksmine on muutunud väga kahtlaseks vooruseks ja käitumisviisiks. Viimasel ajal saab üha enam inimesi teadlikuks sellest, et niisugused eluhoiakud, nagu pilgu kõrvale pööramine, leplikkus ja ignoreerimine, muudavad kogu inimkonna looduse lagastamise suhtes üha "sallivamaks". Ülimalt ohustatud maailm vajab tungivalt kodanikujulgeid inimesi, kes on riskantse poliitika ja hoolimatuse vastu.

Käesoleva raamatu kaudu pöördutakse nende poole, kes on tundnud ära, et tänapäeval on osalemine poliitikas ja muudatused "altpoolt" hädavajalikud; see raamat on mõeldud nendelegi, kes pole seni leidnud endas julgust niisuguse äratundmise rakendamiseks poliitilises käitumises. Autor, kes on äratundmise juurest jõudnud äratuntu praktikasse rakendamiseni ja on aastate jooksul kogunud kodanikualgatuse alal kogemusi, käsitleb siin järgmisi küsimusi:
Mis on tsiviilkuraaz?
Kuidas õppida
- väljendama oma arvamust kompetentselt?
- jääma "tsiviilseks" ja mitte laskma agressiivsel olukorral end nakatada?
- kohtlema hirmu vanemate, õpetajate ja ülemuste ees?
- kaotama kuulekusetraditsiooni?
- taluma üksildust, mis saabub julgust nõudvates olukordades?
- muutma äratundmist ja julgust konkreetseks poliitiliseks tegutsemiseks?

Jäädes täiesti realistiks, kardavad paljud, et maakera hukkub oma elanike kuulekuse tõttu. Säilib ka vastupidine võimalus: julged inimesed kõikidel tasanditel hakkavad bioloogiliste elutingimuste hävitamisele vastu ja peatavad selle. Selleks annab ka käesolev raamat oma panuse.

Sisukord

Eessõna

1. Avastada demokraatlik voorus - tsiviilkuraaz

Väljendada ennast avalikult-poliitiline protest
Kaitsta oma veendumusi ülemuste ees
On hirm olla julge -varjatus kaob
Kindlameelsus tänu toetavatele väärtushinnangutele
Kaastunne moraalse jõuna - lapsepõlvekogemus ja poliitiliselt aktiivne tegutsemine
Harjutada sekkumist-vastupanujõud hirmule
Kas ettenägelikult katastroofi poole?
Laps näitab üles kodanikujulgust - kokkuvõtteks: mis on tsiviilkuraaz?

2. Kuulekuses kaotatud inimlikkus - sõnakuulelikkusest kodanikujulguseni

"Teen, mida on kästud" - autoriteediusklik kohusetäitmine
Kas ka meis elab "vend Eichmann"? - kuulekuseksperimendid
Kaasinimeste kahjustamine väärtushinnangute andmisel pimeda kuulekusega
Kuulekus muutub apaatiaks - avalikust ükskõiksusest sekkumise suhtes
Militaarses alluvuses on oma emotsioonid keelatud - pime ja mõistev kuulekus
Miks inimesed keelduvad olemast kuulekad - moraalsed ja emotsionaalsed vastupanujõud

3. Analüüsida autoriteedihirmu - vaidlus ülemustega.

Hirm vasturääkimise ees - sisemine muganemissund kahjustab eneseaustust.
Eeskirjad kujundavad alluvuse - kas hirm ülemuste ees või lojaalsus?
Mitte põgeneda kaitset tõotavasse lapserolli - usalda avaldada end autoriteetsele isikule
Vanemate ja ülemuste kartmine võib muuta autoriteediorjaks
Ületada hirm ülemuste ees mõistmise ja harjutamise teel
Julgeda astuda hirmuga "sõnavahetusse"
Vabanemine vanemate autoriteedist - "Saada lõpuks täiskasvanuks"
Julge olemine tugevdab minapilt! - "Vaglast liblikaks koorumine"

4. Kodanikujulgus on äraõpitav - "Ujuda vastuvoolu"

Kodanikujulgus esitab valitsejatele väljakutse - mitte lasta end heidutada
Alustada väikeste sammudega - sekkumise individuaalsetest vormidest
Oma väärtushinnangutega läheneda teistele - vältida võimuvõitlusi erinevate veendumuste tõttu
Omandada kompetentsus - tänu argumentidele tekib suutlikkus kaasa rääkida
Teadmine muudab kaasaegsete eest vastutavaks
Nimetada protsesse õigesti - "Südametu inimese moodsast sõnaraamatust"
Grupitöö suurendab kompetentsust ja vähendab eraldumishirmu

5. Vägivallatu sekkumine - kodanikujulgus on "tsiviilne".

Mõistlik saab olla ainult see, kes kardab
Vägivallatu hoiak - lõpetada võidu taotlemine
Mitte lasta end nakatada agressiivsusel - muuta meelepaha konstruktiivseks
Vaenlaspiltides mõtlemine asendada kontakteerumisega
Motiveerivad ideed - elavus ja rõõm purustamise vastu
Õppida tsiviilkuraazi - kokkuvõte juhtideedena

6. Mitte lasta südametunnistust riigistada - minapildi ja kohanemise konflikt.

Südametunnistus hoiatab väära elu eest - "Hullunud" hiroshima-piloodi südametunnistuse haigus
Südametunnistuselt rahulolu röövimine ülemustele kuuletumisega - õppida elama südametunnistusega rahus
Delegaatide südametunnistuse vabadusest ja emotsioonitusest
"Süda mehistub" tänu perekonna elavale solidaarsusele
"Intelligentsus kohustab" - kas teadus teenib üldsuse hüvangut?
Kaastunde ja hoolitsemise eetika

7. Kodaniku julgusest poliitilise kaasvastutuseni

Muutuda algatusvõimeliseks "altpoolt" - mõjutada ühiskonna poliitikat
"Pealtvaatamisdemokraatia" juurest "osalemisdemokraatia" juurde
Kodanikualgatused - "Vähemus enamuses pole võimetu"
Kas tänu "teistsugustele " poliitikutele jõuame "leebemasse poliitikasse"?
Kodanikujulgus - "Väikese kruvikese vastupanuõigus"

Viited
Kirjandus

 Eessõna

Käesolev raamat räägib iseenda ja oma arvamuse avaldamise julgusest - tsiviilkuraazist ehk kodanikujulgusest. Tsiviilkuraazsed inimesed tunnetavad, et kõiki kodanikke puudutavad probleemid kutsuvad neid endid lahendusi leidma. Oma poliitilis-moraalse protestiga muudavad nad teisigi niisuguste probleemide suhtes tähelepanelikeks. Nad julgustavad kaasinimesi samuti sekkuma ja kutsuvad vastutavaid isikuid üles muutma oma toimimisviisi.
Kas tsiviilkuraaziga saab "liigutada mägesid"? - Tsiviilkuraazsed inimesed on igatahes algatanud revolutsioone, päästnud inimelusid, muutnud linnaosasid ja kaitsnud maastikke, hoidnud ära ebaõiglust, takistanud aatomielektrijaamade ehitamist ja aidanud kaasa sõdade lõpetamisele. - Oma ohustatud maailmas vajame tsiviilkuraazseid inimesi, kes toetaksid poliitikuid väljapääsuteede leidmisel keerulistest olukordadest - ja me vajame neid, selleks et peatada neid valitsejaid, kes seavad inimkonna ohtu. Seetõttu tuleks paljudel kodanikel ilmutada arusaamist, sest nagu on öelnud Bertolt Brecht: "Arukas ei murra endale teed, vaid aitab mõjule pääseda nii suurel arukusel, nagu arukad enda väljendamiseks vajavad."
Võimuiha, kasumiahnuse ja poliitilise fantaasia vaeguse tõttu loome endile üha enam meid hävitada ähvardavaid ohtusid. Seejärel teeme näo, nagu poleks Auschwitzi surmalaagrit, Hiroshima pommitamist ja Vietnami sõda iial olnudki. Vaevalt küll see meid puudutab, et hulk aastaid pärast reaktorikatastroofi saabuvad Tshernobõlist kohutavad teated. Me ei lase end häirida sellel, et maakera atmosfäär on kahjustatud. Lahesõjas ülendasime vägivalla mõrtsukalikuks väitlusvahendiks. Et majanduskasv tundub meile inimlikkuse kasvust tähtsam, tõrgume loodust kaitsmast ja kliimakatastroofi ennetamast.
Paljud valitsejad ja parlamendiliikmed suhtuvad ohtudesse ükskõikselt. Seetõttu ei tohi me loota sellele, et midagi muutub "ülaltpoolt", vaid peaksime "altpoolt" sotsiaalse tundlikkusega välja astuma inimlikkuse kasvu eest. Nii mõnedki inimesed paneksid vastu julgemini, kui ei oleks veel liiga kartlikud. Oma veendumuste avaldamise asemel vaikides mugandumine haavab igatahes nende eneseaustust. Neil aitab see raamat arusaamise ja harjutamise teel lõpetada autoriteetidele kuuletumise - perekonnas, töökohal, avalikus elus, poliitilises tegevuses. Kodanikujulguse õppimine tähendab omaenda elu avardamist. Tsiviilkuraaz muudab eneseteadlikumaks, elavamaks ja viib isikuvabadusele.
Avalikes probleemsetes olukordades ei tohi mitte jääda vaikijaks, vaid muuta end kompetentseks ning avaldada oma mõtteid ja tundeid. Liigagi paljud kodanikud on kaasajooksikud. Ettevalmistused hukkumiseks teevad nad vaikides kaasa, ilma et kriitikaga sekkuksid. Kõik näevad endapõhjustatud ohtusid, ent tormavad siiski edasi ettepaistvasse katastroofi: kuulekaina lasevad nad end talutada ökoloogilistesse ohtudesse, sotsiaalsesse kitsikusse, tabada end aatomi- ja sõjakatastroofidel.
Mulle on saanud südameasjaks arendada endas kodanikujulgust ja sellepärast kirjutangi tsiviilkuraazist. Sealjuures ei väida ma "teadvat", kuidas saada julgemaks. Ma ei saa mitte lugejatele "õpetada" seda, kuidas saada tsiviilkuraazsemaks, vaid üksnes julgustada neid sisenema protsessidesse, kus julgus kasvab. Selleks jagan teadmisi, räägin kogemustest, osutan vastuoludele meis enestes ja vihjan võimalikele ohtudele väljastpoolt.
Põhiküsimused: Kuidas õpime oma isiklikke arvamusi väljendama avalikult ja kompetentselt? Kuidas saame endas alistada hirmu autoriteetide ees? Kuidas saavutame kaasarääkimiseks vajaliku kompetentsuse? Kuidas väldime nakatumise valitsejate agressiivsusse? Kuidas analüüsime hirmu, mis ei luba meil vastu rääkida "vanematele ja ülemustele"? Kuidas alistame kuulekus valmiduse? Kuidas hakkame vastu südametunnistuse pärssimisele? Kuidas talume üksildust, kuhu vajume olukordades, mis nõuavad julgust? Kuidas jõuame tsiviilkuraazi juurest poliitilisse tegevusse?
Olen rääkinud paljude tsiviilkuraazsete kodanikega. Sealjuures püüdsin avastada seda, mis oli ajendanud neid inimlike põhiväärtuste eest otsustavalt välja astuma ja mis oli neid toetanud avalikul sekkumisel. Seminaridel ja gruppides olen töötanud inimestega, kes ei leppinud oma kartlikkusega ja seetõttu tahtsid harjutamise teel omandada rohkem kodanikujulgust. Tänan neid kõiki selle eest, et nad nõustusid koos minuga demokraatlikult nõnda õppima.
Eriliselt tänan abikaasat, kes vestluste, kriitiliste vastuväidete ja ettepanekute varal ning julgustades on aidanud palju kaasa käesoleva raamatu valmimisele.
On võimalik, et maakera hukkub kodanike kuulekuse tõttu. Aga on võimalik seegi, et julged inimesed käivitavad teadvuse muutumise. See ajendaks valitsejaid muutuma arukamaks ja käituma inimeste ja loodusega rahuarmastavamalt. Et see õnnestuks, ei tohi me lasta isiklikku südametunnistust riigistada, vaid peame julgema protesteerida poliitilis-moraalselt ja sekkuma vastutusrikkalt. Niisugune kodanikujulgus on äraõpitav.

 Tagasi sisukorda